1. LUGU
Lapsepõlvekodu ja esimesed kooliaastad
August Rei sündis 22. märtsil 1886 Kurla küla koolimajas. Vana haldusjaotuse järgi asus Kurla küla Liivimaa kubermangus Viljandi maakonnas Kabala vallas, tänasel päeval asub Kurla küla Järva maakonnas Türi vallas. Tema isa Mihkel Rei (1857-1908) oli samas külakooliõpetaja. Ema Maria Rei (1864-1944) kanda olid perekonna igapäevased asjatoimetused. Peres oli vee 4 last. Väikelastena surid vend Karl Aleksander (1882-1889) ja õde Anna Wilhelmine (1903), pikaealiseks elasid Marta Pauline (1889-1987) ja Ferdinand (1896-1997).
19. sajandi lõpul tähendas külakoolmeistri amet seda, et õpetaja elas koos oma perega koolimajas ning lisaks õpetajatööle tuli tal pidada ka talu, et perel oleks laual igapäevane leib ja leivakõrvane. Paljudes kirjalikes dokumentides ongi koolimaja märgitud hoopis Sepassaare taluna.
Küla- või vallakool oli toona esimeseks kooliastmeks, mis oli kõigile lastele kohustuslik ning kus tuli õppida vähemalt kolm talve. Kuna väike August oli pidevalt koos koolis õppivate lastega, siis õppis ta lugemise ja kirjutamise nende kõrval olles selgeks ning alustas 1891. aastal kooliteed juba 5-aastasena. Rei koolitee algas süveneval venestusajal, kui külakoolis toimus enamike ainete õpetamine juba vene keeles.
Koolimaja miljööd ja õppimist koolis kirjeldab Rei ise oma mälestustes järgmiselt:
„Õpetamine toimus suures klassitoas kõigi kolme klassiga üheskoos. Selleks ajaks, kui isa andis ühele klassile suusõnal seletusi või kuulas õpilasi üle, andis ta teisele kahele klassile kirjalikke ülesandeid teha. Nii primitiivsed olid tol ajal õppetöö tingimused! […..] Rääkimata sellest, et kogu sunduslik algkooliõpetus kestis ainult kolm aastat, kusjuures suvine vaheaeg oli üsna pikk, kuna enamik lapsi neil kuudel, mil kari käis karjamaadel, pidi karjaste ülesandeid täitma. See võrdlemisi suur osa väga lühikesest õppeajast, mis oli pühendatud vene keele õppimisele, oli suurel määral mõttetult raisatud. Teatav kasu sellest oli vaid väga väikesele murdosale lastest, kes läksid algkoolist edasi keskkooli, kuna nad seal jätkasid vene keele õppimist, ja teataval määral ka väeteenistusse võetavail noortel meestel […..] Lapsed kaugematest taludest ööbisid koolis, poisid suures klassitoas, tüdrukud õpetaja tubade ja klassitoa vahelises magamistoas. Laupäeval, pärast õppetöö lõppu, läksid lapsed koju, kus nad esmaspäeva hommikul jälle kooli tulid. Tekid, padjad, linad ja aluskotid pandi hommikul vastavasse hoiuruumi. Lapsed lähemal asuvast taludest läksid iga päev pärast õppetöö lõppu koju.“
(August Rei. Mälestusi tormiselt teelt. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010, lk 16-17)
Pärast kolme talve külakooli jätkus Rei koolitee Pilistvere kihelkonnakoolis.
Pilistvere on vana ning pikaajaliste kultuuritraditsioonidega kihelkonnakeskus. Pilistvere kooli ajalugu ulatub tagasi Rootsi aja lõppu. Pildil olev maakivist koolihoone valmis 1885. aastal, mil koolijuhataja oli luuletaja Jakob Tamm.
Heade õpitulemustega Rei pääses kihelkonnakoolis kohe teise klassi ning seepärast piirdus tema Pilistvere õppimise aeg kahe aastaga. Kihelkonnakoolist jäid Reile head mälestused nii õpingutest kui ka suhetest klassikaaslastega. Samas ajast mäletab ta ka juba oma suurt lugemishuvi. Loomulikult kuulusid tema lugemisvarasse romantilised ja patriootlikud raamatud Eduard Bornhöhe ja Andres Saali sulest. Suures osas venekeeles toimunud õppetööl oli ka üks hea külg – keeleliselt väga andekas 10-aastane poiss suutis juba lugeda vene klassikuid.
